Uuringud õppematerjalide kvaliteedist

Õppematerjalide kvaliteedi teemal valisime välja viis uuringut, mis sobivad lugemiseks.

Esimeseks materjaliks on Camilleri et al. (2014) poolt koostatud uuringuaruanne avatud õppematerjalidega seotud kvaliteediküsimustest. Tegemist on Euroopa Komisjoni ühe uurimisinstituudi poolt koostatud aruandega, mis on kirjutatud natuke laiemale sihtgrupile kui enamus teadusartikleid. Aruanne annab ülevaate avatud õppematerjalidest, nende tüüpidest, digitaalse õppevara elukaarest ning kvaliteedi tagamise võimalustest. Lõpetuseks tuuakse välja soovitused avatud õppematerjalide ning avatud hariduse praktikate paremaks rakendamiseks. Kuna see aruanne on teadusartiklitest pikem ja põhjalikum, siis võib lugemiseks ja kokkuvõtte kirjutamiseks valida ka huvipakkuva osa aruandest.

Teises uuringus esitavad Clements et al. (2015) kirjanduse analüüsi põhjal LORQAF kvaliteeditagamise raamistiku õpiobjektide repositooriumide jaoks, mis sisaldab õppematerjali arendajatele mõeldud kvaliteeditagamise meetodeid, automaatseid kvaliteedikontrolli protseduure, eksperthinnangut ning kasutajatepoolset tagasisidet kvaliteedi tagamisel.

Õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks on koostatud hulk erinevaid hindamismudeleid. Yuan ja Recker (2015) võrdlevad 14 erinevat hindamismudelit, millest osad lähevad päris detailseks (kõige mahukamas hindamismudelis on 42 kvaliteediidentifikaatorit 3 rühmas). See artikkel on heaks alguspunktiks tuntumatest hindamismudelitest ülevaate saamiseks.

Elias et al. (2020) pakuvad välja ühe võimaliku hindamismudeli avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks. Tegemist on värske uuringuga, mis tugineb samuti varasemate hindamismudelite võrdlusele. Osa väljapakutud hindamismudelist on võimalik rakendada õppematerjalide kvaliteedi automaatseks hindamiseks ning autorid demonstreerivad seda SlideWiki keskkonnas.

Kui enamik hindamismudeleid on mõeldud eksperthinnangu läbiviimiseks, siis Kay ja Knaack (2008) pakuvad välja õppijatele suunatud LOES-S kvaliteedihindamise mudeli. Mitmeid meie üliõpilased, kes on lõputöö raames digitaalse õppematerjali koostanud, on materjali õppijatega testimisel seda hindamismudelit rakendanud.

Viited:

Camilleri, A. F., Ehlers, U.-D., & Pawlowski, J. (2014). State of the Art Review of Quality Issues related to Open Educational Resources (OER) (EUR 26624 EN). European Commission. https://doi.org/10.2791/80171

Clements, K., Pawlowski, J., & Manouselis, N. (2015). Open educational resources repositories literature review – Towards a comprehensive quality approaches framework. Computers in Human Behavior, 51(1), 1–9. https://doi.org/10.1016/j.chb.2015.03.026

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. https://doi.org/10.1007/s11423-008-9094-5