Digiõppevara autorvahendid

Hans Põldoja ja Mart Laanpere, viimati muudetud 11.03.2018

Sageli kasutatakse õppematerjalide loomiseks kontoritarkvara (nt. MS Office) ja veebikeskkondi (nt. Weebly, Wix), mis pole loomisel pole silmas peetud spetsiaalselt õppematerjalide koostamisega kaasnevaid vajadusi (harjutuste jms interaktiivsete komponentide lisamine, metaandmed, materjali taaskasutust ja agregeerimist lihtsustavate standardite toetus jne). Käesoleva kursuse eesmärgiks on anda ülevaade eelkõige neist vahenditest, mis on loodud spetsiaalselt õppematerjalide koostamiseks. Sellised vahendid võib liigitada järgmiselt:

  • Standardiseeritud õpiobjektide ja sisupakettide koostamise vahendid (veebipõhised ja töölauatarkavarana), allpool nimetame neid lühemalt õppevara autorvahendeiks (e-learning authoring systems)
  • Testide koostamise vahendid (Test & Item authoring Tools)
  • Interaktiivse tahvli jaoks õppematerjalide koostamise vahendid

Levinuimad õpihaldussüsteemid (e. e-õppeplatvormid nagu Moodle, Canvas jt., i.k.: Learning Management Systems, LMS) sisaldavad õppevara autorvahendeid ja järgivad õpitehnoloogia standardeid. LMS-i kasutamine õppevara autorvahendina tekitab aga probleeme, kuna ühe õpetaja loodud materjalid pole teistele kättesaadavad ja kergesti levitatavad, taaskasutatavad.

Lisaks ülalmainituile võib õppevara koostajal olla kasu ka üldotstarbelist laadi autorvahendite kasutamisest:

  • Multimeediumi autorsüsteemid
  • Veebilehtede koostamise vahendid
  • Ekraanisalvestuste loomise vahendid
  • e-raamatute koostamise vahendid
  • Digimängude koosteplatvormid
  • (loengu)videode salvestuse ja voogedastuse vahendid, videokonverentsilahendused

Algusaastatel (10-12 aastat tagasi) olid õpiobjektide ja sisupakettide koostamise vahendid saadaval eelkõige enamasti töölauatarkvarana, mille kasutaja peab oma arvutisse paigaldama. Eesti õpetajate seas oli 2008 kõige populaarsemaks sedalaadi tarkvaraks eXe Learning, HotPotatoes ja tasuline Macromedia Authorware/Toolbox. Tänapäeval kasutatakse õpetajate poolt juba sagedamini veebipõhiseid õppevara autorvahendeid, kuid professionaalsete õppedisainerite seas on endiselt soositumaks Lectora, Captivate ja Articulate taolised tipptööriistad. Selline tarkvara võimaldab koostada veebipõhise õppematerjali, mis töötab kaasaegsetes internetibrauserites ning mida on võimalik standardses formaadis õpihaldussüsteemi üles laadida (või liidestada) ning kursuse sees esitada, kogudes õppija interaktsioonide kohta õpianalüütika jaoks andmeid. Samuti võimaldavad õppevara autorvahendid üldjuhul eksportida õppematerjali veebilehtedena, mida on võimalik veebiserverisse üles laadida. Enamasti võimaldavad sellised vahendid lisaks tekstide, piltidele ja videotele lisada õppematerjali ka harjutusi ja muid interaktiivseid komponente.

Õpitehnoloogia standardid

Et võimaldada ühe autorvahendi abil koostatud õppevara täiemahulist kasutamist teise platvormi (nt. õpihaldussüsteemi) vahendusel, on IMS Global konsortsiumi, ISO, IEEE ja teiste organisatsioonide poolt välja töötatud rida õpitehnoloogia standardeid, millega õppevara koostamisel tuleks arvestada:

  • Õppevara pakendamine: SCORM, Common Cartridge,
  • Testid: QTI, APIP
  • Õppedisain: LD,
  • Õpianalüütika: xAPI, Caliper
  • Platvormide ja vahendite koosvõime: LTI

Pikka aega oli sisukimpude (e. sisupakettide, Content Package) koostamisel de facto standardiks SCORM, mille koostajaks oli militaartaustaga Advanced Distributed Learning Initiative. Lühend SCORM tuleb sõnadest Shareable Content Object Reference Model ehk jagatavatele sisuobjektidele viitamise mudel. SCORM standardi väljatöötamine algas 1997. aastal ning esimene versioon valmis 2000. aastal. Praeguseks viimane versioon SCORM 2004 4th Edition pärineb 2009. aastast. Tänapäeval on SCORMi välja vahetamas uuemad standardid, eelkõige Common Cartridge ja LTI.

SCORM sisupakett on kindla struktuuriga ZIP fail, kuhu on pakitud kõik õpiobjektis kasutatud tekstid, pildid, meediafailid ja interaktiivsed komponendid. Lisaks nendele on sisupaketis olemas fail imsmanifest.xml, mis kirjeldab ära paketi sisu ja materjalide esitamise järjekorra.

Õppematerjali koostaja peab SCORM standardi järgimiseks valima standardit toetava autorvahendi, et tagada sisupaketi võimalus esitada seda õppematerjali erinevates õpihaldussüsteemides. Näiteks nii eXe Learning kui Xerte abil koostatud sisupaketi saab laadida nii Moodle kui mõnda teise SCORM’i toega õpihaldussüsteemi.

SCORM standardi põhialused pärinevad veeb 2.0 eelsest ajast. Näiteks ei arvesta SCORM sellega, et meediasisu on paketist väljapool (näiteks YouTubes). Seetõttu on SCORM ja selle autorvahendid mõeldud eelkõige selliste sisupakettide koostamiseks, kuhu on kõik paketis esitatavad failid on kaasa pandud. Viimastel aastatel on IMS Global Learning Consortium eestvedamisel koostatud uus sisupakendamise sisupakendamise spetsifikatsioon Common Cartridge, mis arvestab vahepeal veebis toimunud arengutega ja SCORM piirangutega. Common Cartridge pakub järgmised lisavõimalused (Gonzalez-Barbone & Anido-Rifon, 2010):

  • Testide, testiküsimuste ja hindamisreeglite kirjeldamine standardses formaadis (SCORMis sisalduvad testiküsimused ei olnud otseselt ühilduvad testide standardiga QTI)
  • Sisupakki võib pookida väljapool paiknevat sisu
  • Interaktsioonivõimalused väliste vahendite, rakenduste ja teenustega
  • Täpsemate ligipääsupiirangute määramine sisupaketi osadele
  • Foorumid

Teiseks uueks õppesisuga seotud spetsifikatsiooniks on Experience API (xAPI, varasemalt tuntud kui Tin Can API). xAPI puhul on põhirõhk õpianalüütikal, s.t. andmete kogumisel õppija interaktsiooni kohta õppevaraga. Õppija poolt sooritatud interaktsioonide info salvestatakse eraldiseisvas või õpihaldusüsteemi juurde kuuluvas andmebaasis (Learning Records Store), selle põhjal saab koostada ülevaatlikke diagramme õppevara autori, õpetaja ja õpilase jaoks. Experience API spetsifikatsioon on veel arendamisel, kuid mitmed uued autorsüsteemid võimaldavad luua xAPI toega õppevara.

Common Cartridge ja Tin Can API formaadis pakettide eksportimise võimalus on autorvahendite hulgas hetkel veel tunduvalt vähem levinud kui SCORM formaadis pakettide eksportimine. Käesolevas teemas käsitletavatest tasuta õppematerjali koostamise vahenditest võimaldab Common Cartridge formaadis sisupakette eksportida ainult eXe Learning.

Probleemiks jääb see, et erinevad autorvahendid ei ole ikkagi omavahel täielikult ühilduvad. Näiteks eXe Learning kasutab oma projektide salvestamiseks .elp formaati ning teised õppematerjalide koostamise vahendid ei võimalda selle avamist. Samamoodi pole võimalik mingi teise vahendi abil alustatud õppematerjali koostamist eXe Learning programmis jätkata. Seetõttu tuleb õppematerjali koostamiseks kasutatav vahend hoolikalt valida ning hoida alles kõik lähtefailid, mitte ainult eksporditud sisupakett või veebilehestik.

Eelmainitud vahendite abil loodud sisupakettide probleemiks on ka nende levitamise ja taaskasutamise keerukus lõppkasutaja jaoks. Tüüpiliselt laetakse sisupakett zip-pakitud XML failina üles repositooriumisse, kust õpetaja/koolitaja/õppejõud selle siis otsimootori abil leidma peaks, oma arvutisse alla laeks ja siis selle oma õpihaldussüsteemi impordiks. Kuigi tehniliselt pole tegu teab mis keerulise protseduuriga, pole nt. HITSA e-õppe repositooriumis olevaid sisupakette eriti aktiivselt alla laetud ja taaskasutatud.

Alternatiivse, uue põlvkonna lahendus pakub IMS standard LTI (Learning Tools Interoperability), millega ühilduvad veebipõhised sisupaketid saab nt. Moodle kursusega lihtsalt liidestata (sarnaselt iFrame pookimisega), ilma sisupaketti Moodle sisse importimata. EduAppCenter koondab kümneid LTI-ühilduvaid autorvahendeid, nende hulka kuulub ka meie kursusel tutvustatav H5P.

Tasuta vahendid sisupakettide koostamiseks

Järgnevalt lühiülevaade õppematerjalide koostamise vahenditest, on viimase 10 aasta jooksul Eesti õpetajate seas populaarsed olnud, kuna nende kasutamise eest ei küsita raha. Neist neli esimest (eXe Learning, myUdutu, Xerte ja CourseLab) vahendit on oma elukaare lõpufaasis ja siinkohal kirjeldatud pigem ajaloolise pärandiga tutvumise nimel, kuna nende abil loodud õppevara on Eestis ja maailmas veel küllaltki palju kasutusel. Samas soovitame pöörata rohkem tähelepanu kahele viimasele lahendusele, millel on ilmselt lähiaastatel Eestis ees suurem kasvufaas: H5P ja eKoolikott.

eXe Learning

eXe Learning (http://exelearning.net) oli algselt kolme Uus-Meremaa ülikooli koostööna loodud tarkvara, mis võimaldas koostada veebipõhiseid õppematerjale. 2011. aastal jätkasid eXe Learning arendusega grupp Hispaania ülikoole. Nende töö tulemusena avaldati septembris 2014 täiesti uus eXe Learning 2.0 (INTEF eXe).

eXe abil koostatud õppematerjal on nagu terviklik kodulehekülg, mis koosneb omavahel linkidega seotud alamlehekülgedest. Igale leheküljele on võimalik lisada erinevaid vahendeid. Vahenditeks on näiteks erinevat tüüpi tekstiblokid (eelteadmised, eesmärgid, juhtumi kirjeldus, lugemine, tegevus), erinevat tüüpi küsimused, Vikipeedia artikkel ja väline veebileht.

eXe abil koostatud õppematerjali salvestamisel veebileheküljena luuakse eraldi kaust, kuhu salvestatakse kõik lehekülje juurde kuuluvad failid (html-laiendiga leheküljed, pildifailid jne). Nende veebis avaldamiseks tuleb kõik failid FTP kliendi abil oma kodulehekülje kataloogi üles laadida. Lisaks sellele on võimalik eXe abil koostatud õppematerjale eksportida SCORM ja Common Cartridge sisupakettidena.

Materjali hilisemaks muutmiseks on oluline alles hoida .elp formaadis lähtefail. Samuti on tuleks lähtefaili koos sisupaketiga jagada, kui on soov, et teised õpetajad saaksid materjali muuta ja täiendada.

eXe programm on vaba tarkvara ning see on tõlgitud ka eesti keelde. Programm töötab nii Windows, Mac OS X kui ka Linux operatsioonisüsteemiga arvutitel.

myUdutu

myUdutu (http://www.myudutu.com) on veebipõhine rakendus SCORM sisupakettide koostamiseks. Töö alustamisel pakub rakendus välja valiku erineva struktuuriga sisupakettide malle. Keerulisemad mallid võimaldavad hargnemisi, kus õppijale kuvatakse sisu sõltuvalt sellest, kuidas ta on etteantud ülesande lahendanud.

Õppematerjali kuvatakse slaididena, mille jaoks keskkond pakub erinevaid kujundusmalle. Teksti toimetamine käib veebipõhises tekstitoimetis, mille HTML vaate kaudu saab vistutada ka väljapool asuvat sisu. Ülesannete jaoks pakutakse 16 ülesande tüüpi (valikvastusega küsimus, tegevuste järjestamine, kuulamisülesanded jne). Erinevalt LeMill keskkonnast ei võimalda myUdutu teiste loodud materjale sirvida. Materjalide avaldamine myUdutu keskkonnas on tasuline, kuid tasuta on võimalik avaldada vesimärgiga kaitstud eelvaade ning laadida alla SCORM sisupakett. SCORM sisupaketi puhul töötavad interaktiivsed enesekontrolliharjutused tavalises veebiserveris ega vaja õpihaldussüsteemi.

Näide: Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse

myUdutu võimaluste kohta on YouTubes põhjalik 12-osaline koolitusvideo. Eestikeelse myUdutu õppematerjali koos videotega on koostanud Liina Vaimla ja Irena Sink.

Xerte Online Toolkits

Xerte Online Toolkits (http://www.xerte.org.uk) on viimasel ajal Suurbritannias ja mujal laialdast kasutust leidnud SCORM sisupakettide koostamise vahend. Xerte on loodud eelkõige ülikoolide vajadusi silmas pidades. Tegemist on serveritarkvaraga, mida on võimalik siduda ülikooli kasutajakontodega ja õpihaldussüsteemidega (Moodle, Blackboard). Xerte sisupakett on jagatud slaidideks, kuhu lisaks tekstile ja meediasisule on võimalik lisada ka enesekontrolliharjutusi ja mänge.

Lihtsamaks näiteks Xerte abil koostatud õppematerjalist on Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse, põhjaliku ülevaate programmi erinevatest võimalustest annab Xerte kodulehel olev demo materjal.

Xerte Online Toolkit puuduseks on tavakasutaja jaoks keerukam installeerimisprotsess. Kuna tegemist on veebirakendusega, siis kõigepealt tuleb installeerida oma arvutile XAMPP veebiserver ning seejärel Xerte Online Toolkits. Sellel kursusel osalejate jaoks on Xerte üles seatud Xerte Tallinna Ülikooli serverile.

Xertes tehtud sisupaketi eksportimist ja üleslaadimist Moodle’i kursusele demonstreerib järgmine video. Kursusele üleslaadimise pool on sama ka eXe Learning ja udutu sisupakettide puhul, ainult eksportimine käib igas autorvahendis eri kohast.

Xerte kasutamisest annab lühiülevaate tarkvaraga kaasas olev video.

CourseLab

CourseLab (http://www.courselab.com) on Windows platvormil töötav sisupakettide koostamise tarkvara, mis võimaldab PowerPoint-sarnases keskkonnas slaidipõhiseid õppematerjale koostada. Õppematerjalidele on võimalik lisada enesekontrolliharjutusi (valikvastused, järjestamine, lünktekst, paaride ühendamine). Tulemust saab eksportida SCORM sisupaketina. CourseLab uusim versioon on tasuline, kuid vanem versioon CorseLab 2.4 on programmi kodulehelt vabavarana allalaetav.

H5P: uuri https://h5p.org

eKoolikott: uuri http://e-koolikott.ee

 

Kasutatud kirjandus

Gonzalez-Barbone, V., & Anido-Rifon, L. (2010). From SCORM to Common Cartridge: A step forward. Computers & Education, 54(1), 88-102.

Creative Commons License
Õppematerjalide koostamise vahendid by Hans Põldoja is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.

Advertisements